Juba viiendat aastat järjest jälgin kanakullide paari, kes elutsevad otse keset Tallinna linna – Parditiigi pargis. Pildistamise huvilisi käib päeva jooksul pargis ikka mitmeid – on ju tegu suure, uhke ja üldse mitte tavapärase linnuga. Mõne kaameramehe ja -naisega saab tihti juttugi peetud: “Kas täna õnnestus kanakulli näha?” “Mitmendat aastat te juba jälgite?” “Kas olete ka häid pilte saanud?” … Ekslikult on mind ka ornitoloogiks peetud, kuid seda ma loomulikult ei ole, olen lihtsalt loodusearmastaja.
Kullide massiivne pesa asub üsna mänguväljaku lähedal. Tundub, et söögipoolist on siin piisavalt: varesed, tuvid, pardid, rotid, hiired, väiksemad linnud, isegi oravad. Inimeste lähedalolek neid eriti ei häiri. Hiljuti tekkis mure, kas pargipuude harvendamine ja roheala agar korrastamine äkki nende elu- ja jahipaika ära ei riku, kuid õnneks on kullid kenasti alles. Jätkuks ainult kahejalgsetel mõistust neile mitte liiga teha
