0
Niisama juttu Other Crafts

Valusad õppetunnid käsitöö müümisel

See on teema, millest mul on raske ja ebameeldiv kirjutada, aga ometi pean seda tegema. Olen saanud oma liigse usalduse tõttu inimeste suhtes paar korda valusalt vastu näppe. Hoolimata sellest, et enamik kliente on igati toredad, viisakad ning ausad kodanikud, siis meepotis leidub ikka mõni tilk tõrva. Kõik inimesed ei ole ilusad ja head.

Mina kutsun neid “Õudusunenäo klientideks”.

Kirjutan neist veidi lähemalt. Õudusunenäo klient arvab, et:

  • Käsitöö ei ole oma hinda väärt, kuna materjale saab kuskilt müstilisest kohast odavalt kokku osta
  • Käsitöö pole “õige töö”, sellele kulunud aega ei pea austama ega väärtustama, kuna meistrile “nagunii meeldib vabal ajal sellega tegeleda”. Tasuta muidugi
  • Käsitöö peaks olema samas hinnaklassis, mis masstoodang poodides
Käsitöö on liiga kallis
  • Arve tasumiseks on aega maa ja ilm, kuna tegijal on nagunii materjalid tasuta käes ja kuskil kapis olemas ja üleüldse teeb ta ju seda oma lõbuks

Kummutan need arvamused.

Käsitöömaterjalid, tööriistad ja -masinad on teatavasti kallid. Et midagi valmistada, peab need vahendid enne kuskilt soetama. Kui nüüd klient otsustab töö eest mitte tasuda, siis on käsitööline ilma nii rahast kui ka tööle kulunud ajast.

Käsitöö ei saa olla samas hinnaklassis masstoodanguga, kuna tegemist on individuaalse personaliseeritud tööga, millesse on panustatud palju hoolt, vaeva ja aega.

Millises suunas minna?

Üsna tavaline on, et toodetest valmivad vaid üksikeksemplarid. Ka toormaterjali valik on oluline, kuna eelistatud on kvaliteetsed vahendid, mis ei ole võrreldavad poes leiduvate toodetega. On täiesti mõistetav, et teatud esemeid ei saa endale lubada. Kui mulle on silma jäänud kellegi eriti kaunis näputöö, mille hind on minu jaoks krõbe, siis ma pigem kogun selle jaoks raha, kui hakkan marketitest analooge otsima. Kvaliteetne käsitöö on kindlasti oma hinda väärt.

Hinnatundlik klient

Mul on küll kodus teatud varu käsitöötarbeid, kuid minu kapid pole kummist tehtud (ehkki aeg-ajalt võiks nii arvata) ning nende esemete eest on samuti makstud

Minu halenaljakad lood:

Antud lugu juhtus minu käsitöölise karjääri alguses, kui olin veel liiga naiivne ning heausklik. Klient tellis minult üsna spetsiifilise eseme, mille valmistamiseks kulub umbes 20 puhast töötundi. Leppisime detailselt kokku värvides, suuruses, materjalis, hinnas ning valmimise kuupäevas. Mingit tasu ma ette ei küsinud. Tellimus käes, asusingi hoogsalt asja kallale. 3 päeva higistamist ning saingi eseme valmis. AGA ühtäkki oli klient kadunud. Peas hakkas tööle häirekell.

Sa ei näe mind

Kirjutasin inimesele mitmeid e-maile, helistasin, kuid näole ta end enam ei andnud. Ääretult frustreeriv – kulutasin materjalide ostuks teatava summa, mille pidin kahjudesse kirjutama – minu n.ö kooliraha. Hoolimata kaotatud rahast, oli mul kordades rohkem kahju ajast, mida ma enam kunagi tagasi ei saa. Tööaja sisse jäi parajasti kaunis päikesepaisteline nädalavahetus, mille oleksin meelsamini veetnud oma kalli pere – mehe ja laste seltsis. Kuid see pole enam õudusunenäo kliendi mure…

Kord telliti minult töötoa koolitus: workshop teatud tüüpi karpide valmistamiseks. Jällegi sai kokku lepitud aeg, koht, inimeste arv, soovid ja ootused. Varusin materjalid aegsasti valmis. Köitepappi nimelt ei müüda igal pool, karpide jaoks kulub seda palju ja ega ta kaalu poolest just kerge ei ole. Iga töötoa läbiviija teeb enne vastavad ettevalmistused, varub vahendid, paneb kirja märksõnad, mõnikord kirjutab ka juhendid – ühesõnaga, seda ei saa viia läbi ilma ettevalmistusteta. Päev enne lubatud koolitust hüppas tellija alt ära. Seekord jäin taas ilma rahast, mida olin juba kulutanud. Praeguseks olen loomulikult kõik vahendid muude tööde jaoks ära kasutanud ja kulud tasa teinud.

Tuleb ette ka täiesti umbmääraseid tellimusi, kus klient ise ka ei tea, mida ta soovib… aga ta tahab… midagi. Ta võib sulle näidata kümneid erinevaid pilte, väitega “Midagi sarnast”. Eriti veider on, kui klient soovib näiteks tordile prinditud sildikesi: “Peal võiksid olla sõnad”. Küsid, milliseid, kuid vastuseks saad, et “mingid sõnad”. Nii ju ei saa tellimust täita, kuna mina võin sinna kirjutada mida iganes. Samuti ei täpsustata töö eesmärki: kellele (laps, täiskasvanu, mees/naine, beebipidu, pulmad, sünnipäev), kui suur, mis ajaks jne. Et midagi disainida, siis peaks põhisuund ikka teada olema. Ja hinnakalkulatsiooni peale ütleb õudusunenäo klient käsitöölisele midagi väga solvavat ja valusat: “Sellise hinnaga ma küll tellima ei hakka!”

Edaspidi olen igal juhul targem ning tellimuste eest küsin vähemalt pool raha ette. Kui arve ei ole kuupäevaks tasutud, siis oma tooteid posti teel välja ei saada ning üle ei anna. Samuti täpsustan tellimuse detaile, et pärast ei oleks üllatusi.

Lõpetuseks, käsitöö on minu hobi, mida teen suure armastusega. Käin rõõmuga täienduskoolitustel ja hoian end kursis uusimate trendidega. Mingil juhul ei tahaks olla turusolkija, kes oma tooteid võileiva hinna eest müüb. Olen ühtlasi ka väikeettevõtja ning firmal on mitmeid kulusid. Praegu see mulle veel leiba lauale ei too, kuid katsun selles suunas areneda ja endale mitte rohkem liiga teha.

Austagem teiste tööd ja vaeva!

Rahvuslikud kootud villased sokid

You Might Also Like...

Leave a Reply

avatar